Helmut Kohl

See artikkel räägib Saksa poliitikust; Austria jalgpallikohtuniku kohta vaata artiklit Helmut Kohl (kohtunik).

---

Helmut Josef Michael Kohl
Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler
Ametiaeg 1. oktoober 1982 – 27. oktoober 1998
Eelnev	Helmut Schmidt
Järgnev	Gerhard Schröder
Isikuandmed
Sünniaeg	3. aprill 1930
Surmaaeg	16. juuni 2017 (87-aastaselt)
Erakond	Kristlik-Demokraatlik Liit

Helmut Josef Michael Kohl (3. aprill 1930 Ludwigshafen – 16. juuni 2017 Ludwigshafen) oli Lääne-Saksamaa ja Saksamaa poliitik. Ta oli liidukantsler 1982–1998 ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht 1973–1998.

Helmut Kohli valitsusajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa. Kohl näitas end osava poliitikuna, suutes võita nii erakorralised valimised, tagada Nõukogude Liidu toetus Saksamaa ühendamisele kui ka säilitada oma partei juhtroll ühinenud Saksamaal.

Elulugu

Kohl sündis Ludwigshafenis, mis tollal kuulus Baierisse, aga praegu Rheinland-Pfalzi. Tema isa Hans (1887–1975) oli teenistuja, ema Cäcilie (1890–1979) oli kodune. Vanemad olid katoliiklased ja katoliikliku Keskpartei poolehoidjad.

Helmuti vanem vend langes teises maailmasõjas teismelisena. Sõja viimastel nädalatel mobiliseeriti ka Helmut, aga ta ei osalenud üheski lahingus.

Helmut Kohl ühines 1946 vastloodud Kristlik-Demokraatliku Liiduga. 1947 oli ta üks selle erakonna noorteosakonna asutajaid Ludwigshafenis. 1954–1955 oli ta Kristlik-Demokraatliku Liidu Rheinland-Pfalzi haru noorteosakonna asejuht. 1956 hakkas ta tegutsema üliõpilasorganisatsioonis AIESEC.

Pärast Max Plancki Gümnaasiumi lõpetamist asus ta 1950 Maini-äärses Frankfurdis õigusteadust õppima. 1951 vahetas ta ülikooli ja jätkas õpinguid Heidelbergi ülikoolis ajaloo ja politoloogia alal. 1958 kaitses ta doktoriväitekirja teemal "Poliitiline areng Pfalzis ja erakondade ülesehitamine pärast 1945. aastat".

Pärast doktorikraadi saamist sisenes Kohl äritegevusse, algul valukoja direktori assistendina Ludwigshafenis, 1959 Keemiatööstusühingu juhina Ludwigshafenis.

1960 abiellus Kohl Hannelore Renneriga, keda ta tundis juba alates 1948. aastast. Neil on kaks poega.

Helmut Kohl (1969)

1959 sai Kohl Kristlik-Demokraatliku Liidu Ludwigshafeni haru juhiks. 1960 valiti ta Ludwigshafeni kohaliku omavalitsuse liikmeks ja sellele kohale jäi ta 1969. aastani, olles KDL-i fraktsiooni juht. 1963 valiti ta ühtlasi Rheinland-Pfalzi Riigipäeva saadikuks ja ta oli sealgi KDL-i fraktsiooni juht. 1966–1973 oli ta erakonna aseesimees. 19. mail 1969 sai ta oma erakonnakaaslase Peter Altmeieri asemel Rheinland-Pfalzi ministerpresidendiks. Sellel ametikohal asutas ta Trieri-Kaiserslauterni ülikooli ja jõustas haldusreformi. Samal aastal valiti ta KDL-i aseesimeheks. 1971 kandideeris ta juba erakonna esimeheks, aga Rainer Barzel valiti ametisse tagasi. Kuid järgmisel aastal üritas Barzel tekitada valitsuskriisi ning sundida Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei ja Vaba Demokraatliku Partei valitsust tagasi astuma. See katse ebaõnnestus ja Barzel pidi ise tagasi astuma. 1973 valiti Kohl tema asemele ja ta jäi sellele kohale 25 aastaks.

1976. aasta Riigipäeva valimistel oli Kohl KDL-i kandidaat Saksamaa kantsleri kohale ja tema erakonnal läks väga hästi: nad said 48,6% häältest. Kuid jätkas endine koalitsioon ja Helmut Schmidti valitsus ning Kohl sai opositsiooniliidriks Riigipäevas. Ta astus Rheinland-Pfalzi ministerpresidendi kohalt tagasi ja teda asendas Bernhard Vogel.

Helmut Kohl (1984)

Helmut Kohl (1987)

1980. aasta Riigipäeva valimistel oli KDL-i kandidaat kantsleri kohale Franz Josef Strauß, kes aga ei suutnud samuti suuremat edu saavutada. Tema ei soovinud Baieri ministerpresidendi kohalt tagasi astuda ja nii jäi Riigipäevas opositsiooniliidriks endiselt Kohl.

Valitsus lagunes 17. septembril 1982 tööhõivepoliitikaalaste erimeelsuste tõttu. Vabad demokraadid soovisid Saksa FV tööturgu radikaalselt liberaliseerida, aga sotsiaaldemokraadid eelistasid tagada töö nendele, kellel see juba olemas oli. Vabad demokraadid alustasid läbirääkimisi kristlike demokraatidega. 1. oktoobril esitas KDL valitsusele umbusaldusavalduse, mida vabad demokraadid toetasid, ja 4. oktoobril 1982 astus ametisse uus valitsus, kus kantsleriks oli Helmut Kohl. Võimu legitimeerimiseks aga kaotas Kohl meelega 17. detsembril 1982 umbusaldushääletuse, mispeale saatis liidupresident Karl Carstens Liidupäeva laiali ja korraldas varajased valimised 6. märtsil 1983. KDL võitis valimistel 255 kohta 520st ja moodustas koalitsiooni vabade demokraatidega. Ka sotsiaaldemokraadid kaotasid 26 kohta, samas kui rohelised pääsesid esimest korda parlamenti.

Ka 1987., 1990. ja 1994. aasta valimistel võitis KDL ja Kohl jätkas kantslerina. 1998. aasta valimistele minnes arvati, et Kohl võib KDL parteijuhi kohalt tagasi astuda Wolfgang Schäuble kasuks, kuid aprillis 1997 teatas ta, et kandideerib kantsleriks ka kuuendaks ametiajaks. Kuid taasühinenud Saksamaal oli töötus 8 aastaga kasvanud 4,2 protsendilt 9,4ni, endisel Ida-Saksamaal aga koguni 20 protsendini, mistõttu saavutas valimistel enamuse SPD Gerhard Schröderi juhtimisel, moodustades uue valitsuse rohelistega.

Tunnustus

• 1988 Karl Suure auhind (koos François Mitterrandiga)
• 1998 Saksamaa Liitvabariigi teeneteorden
• 1998 Euroopa aukodanik
• 1998 Vestfaali rahu auhind
• 2006 Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk

Isiklikku

4. mail 2015 läbis Kohl Heidelbergi ülikooli kliinikus puusaliigese asendamise operatsiooni. 2. juunil oli ta pärast sooleoperatsiooni Heidelbergi ülikooli kliiniku intensiivravi osakonnas. 23. oktoobri seisuga oli Kohl kodusel ravil.

Viited

Eelnev Helmut Schmidt

Lääne-Saksamaa liidukantsler; pärast Saksamaade ühinemist Saksamaa liidukantsler 1. oktoober 1982 – 27. oktoober 1998

Järgnev Gerhard Schröder